24.01.2019, kool algab kl 10.00

Tund jätkub seal, kus eile pooleli jäi. Mulle jäeti kiri õpetaja poolt, et mul nüüd küll see viimistlus maha pole tulnud, et võta uuesti. Hakkasin uuesti. Täna teine õpetaja, kuid tund on sama. See õpetaja, nimesid ei nimeta, ei oska, palus mul proovida atsetoon pluss piiritusega, lahjendades 50/50. Mulle tundus, et see toimib. Õpetaja vaatas üle ja ütles, ei sobi. Andis mingi paksu vedeliku, millega siis määrisin tahvli kokku ja kile alla. 10 minutit ootamist ja karukeelega eemaldasin selle veel alles jäänud kihi maha. Korra veel piiritusega üle ja karukeelega puhtaks. No nüüd on küll puhas, arvan mina. Õnneks ka õpetaja.

Järgmine etapp: pimskivi pulber tahvlile ja palliga, mis immutatud piiritusega, peale kanda ringjate liigutustega. Pulbrit pigem vähem, kui rohkem, oodata 10 minutit, enne kui uus kiht. Pulbrit kasutatakse aluspinna loomiseks enne lõppviimistlust.

Päeva teises pooles õpetatakse kuidas eemaldada mustust detailidelt. Kahju, et õpetaja inglise keel on puudulik, palju on ”tõlkes kaduma läinud”  arusaamatusi. Aga vist, kõige ohutum on siis meie detailide, ehk siis messing, mis üle kullatud, puhastada pesuseebiveega? Paned likku 10 minutiks ja hambaharjaga puhastama. Teine variant on aurutiga. Mõlemal juhul tuleb detailid pärast kuivatada ja kuumapuhuriga veel kord kuivatada. Sõna oksüdatsioon kõlab siin korduvalt.

Oi kuidas mulle meeldib siin see kord, kuidas detaile märgitakse. Igal õpilasel oma nn sahtel, kus pisemad detailid peensusteni peale kantud ja märgistatud. Koolis on fotoaparaat, pildistamise nurk. Samal ajal kannavad õpilased kohe kõik andmed arvutisse ja samal ajal teevad märkmeid vihikusse. Ausalt, nii korralikku ülevaadet pole mina varem näinud. Tõesti ilus ja korrektne.

Vahetunnis tormasime ka meie siis hoovi peal olevasse kohvikusse. Ha haaa, kohvik või asi. Lihtsalt mingi kogunemise koht. Hea, et me lootma ei jäänud, et seal ka meile süüa pakutakse. Seal on vaid kohviaparaat. Kohvi maksab õnneks 40 senti. Abiks ka see, päev on pikk ja väsimus kimbutab. Eks see kulti - multi värk teeb oma töö. Koolipäev lõpeb kell 17.

Ahjaa, mis veel teistmoodi kui Eestis. Õpilased ei näpi siin telefone, vaid suures vahetunnis ehk lõunajärjekorras olles. Ja kui arvestada, et siin ikkagi koolitäis pubekaid, siis siin ikka jube vaikne. Ei ole lõunamaale kombeks lärmakust. Vähemalt minu arust.