12-15.02.2019 restaureerimise ja marketrii tunnid.

Täna jätkame oma tahvlite viimistlusega. Alates nüüdsest kasutame ainult piiritustampooni. See pidi nüüd ära võtma jäljed, mis eelnevalt tekkinud. Oht, et tekitame viimistlusse jälje, kui kasutame valet tehnikat. Seisma ei tohi jääda ja peame nii kaua neid kaheksaid tegema, kuni tampoon kuiv. Ei tohi endiselt ära unustada, et oleme piloodid. Õrnalt ja kindlalt laskuma ja maanduma. Õpetaja ütleb korduvalt, et ega nii lühikese ajaga shellak viimistlust selgeks ei õpi. Muide, enne kui alkoholitampooniga tegema hakkasime, kuivasid plaadid 4 päeva. Parem oleks, kui oleks saanud lasta kuivada nädal.

Õpetaja näitas meile ka kuidas nad teevad 3D printeriga koopiaid puudu olevatest detailidest. Petab ikka ära küll, kui ei katsu.

Marketrii tunnis hakkasime tegema kellale numbreid. Masin lõikab ülipeenelt ja täpselt, juhul muidugi kui pedaali tallaja koba on, ei tule asjast midagi välja. See on selline masin, millel on imepeenike saetera. Jõuga ei saa siin miskit tehtud. Mina olen juba 2 tera ära lõhkunud, õpetaja on kuri.

Enne kui kellale numbrid teha, tuleb ülejäänud kell valmis teha. Numbrid prinditakse esmalt arvutis välja. Kõik käbi joone järgi, keskpunktid, jaotused. Iga asi omale kohale. Käib täpsuse tagaajamine, eksimine jätab jälje.

Kui numbrid valmis, tuleb need asetada oma „pessa“, mis eelnevalt juba ka valmis tehtud. Väike korrektuur õpetaja abiga ja pesas nad ongi. Numbreid tegin 4, ausalt, läksin kergemat vastupanu teed. Teades enda oskusi täpsuse tagaajamises, siis see puhas ajaline võit ja õpetaja närvide hoidmine.

Nüüd liim kella peale ja numbritega alus tahvlile ja pressi alla, miinimum 2h. Minu oma jäi järgmise päevani. Tund sai läbi.

Reede hommikul kooli minnes oli koolimaja siginat - saginat täis. Ettevalmistused avatud uste päevaks.

 Ausalt, hoopis teine kool. Kõik on puhtaks küüritud, inimesed kuidagi eriliselt rõõmsad. Pea iga ukse taha on tehtud installatsioon, et meelitada just sealt uksest sisse piiluma. Terve selle kuu aja jooksul ma ei näinud nii palju, kui selle ühe päeva jooksul. Issand kui palju oleks seal õppida!

Ega meil midagi teha seal ei ole, pigem oleme nagu jalus. Võtsime oma kella ja restaureerimisse klassi. Vaja seal ka veel viimane lihv anda oma tahvlile. Seda me kaasa ei saa. Tahvel piiritustampooniga üle tehtud ja aidaa õpetajale ja õpilastele.

Nüüd ruttu linna, vaja ära käia kohalikus marketrii muuseumis ja leida üles üks nendest  kohalikest restaureerimis töökodadest. Miks just see? Seepärast, et seal räägitakse inglise keelt ja meid oodatakse. Nad on endised Reveli kooli õpilased.

Leidsime töökoja üles, kesklinnas, armas, pisike, kõik olemas. Toredad inimesed. Ja siis lasin uudishimul minna.

Palju maksab teie töö? Tunni töö-50 eur

Koha rent? 500 eur

Kui pika ajaga valmis saate? Ühe kuuga tavaliselt.

Meile näidati pilte tehtud töödest. Info levib inimeselt inimesele. Internetis, avalik meedia. Sellises töökojas võiks ise ka töötada 😉Õppisid 6 a Revelis koolis, enne kui enda töökoja avasid

Muuseumis saime tasuta külastuse, kuna ka sinna meid oodati, teati, et eestlased ja kooliõpilased tulevad millalgi. Olevat diil olnud kooliga, meile sobib. Pilet muidu 5 euri. Kolmel korrusel oli ülevaade marketriist, puiduliikidest, vanaaegseid tööriistu jne. Pidime kiirelt tegema, kuna aega anti meile ca pool tundi. Jõudsime napilt enne sulgemisaega.

Terve see nädal olnud siin ca 16 kraadi, päike paistab. On ikka mõnus küll. Kevad käega katsutav ja põsega tuntav. Kaks viimast päeva veel ja sõit kodupoole algab.