Postitused

Kujutis
12-15.02.2019 restaureerimise ja marketrii tunnid. Täna jätkame oma tahvlite viimistlusega. Alates nüüdsest kasutame ainult piiritustampooni. See pidi nüüd ära võtma jäljed, mis eelnevalt tekkinud. Oht, et tekitame viimistlusse jälje, kui kasutame valet tehnikat. Seisma ei tohi jääda ja peame nii kaua neid kaheksaid tegema, kuni tampoon kuiv. Ei tohi endiselt ära unustada, et oleme piloodid. Õrnalt ja kindlalt laskuma ja maanduma. Õpetaja ütleb korduvalt, et ega nii lühikese ajaga shellak viimistlust selgeks ei õpi. Muide, enne kui alkoholitampooniga tegema hakkasime, kuivasid plaadid 4 päeva. Parem oleks, kui oleks saanud lasta kuivada nädal. Õpetaja näitas meile ka kuidas nad teevad 3D printeriga koopiaid puudu olevatest detailidest. Petab ikka ära küll, kui ei katsu. Marketrii tunnis hakkasime tegema kellale numbreid. Masin lõikab ülipeenelt ja täpselt, juhul muidugi kui pedaali tallaja koba on, ei tule asjast midagi välja. See on selline masin, millel on imepeen
Kujutis
11.02.2019 restaureerimise tund. Alustame oma kokkupandud toolide vigade parandusega. Esmalt eemaldame liimi jäägid. Seejärel hakkame avausi tappide ühenduskohtadel täitma spoonitükkidega. Õpetaja toob erineva paksusega spoonilehed. Spoonitükid kinnitame kalaliimiga. Juhul kui avaus on näiteks kitsam aga spoon laiem, siis ketaslihvijaga lihvime sellest sobiliku laiusega spoonitüki. Jube hea idee 😉 Koolis pidavat olema nii, et õpilane leiab endale sobiva spooni asendus meetodi. Kes kasutab kolmnurk, kes reljeefset tehnikat. Vaba valik. Kui nt. kolmnurktehnikat, siis teeb jäljendi läbipaistvast paksust kilemoodi materjalist. Lõikab peitliga välja ja liimib kohale. Kui spoonitükid kleebitud, siis toolileeni ebatasasused nikerduspeitliga tasaseks, siis kaapelehega ühtlaseks ja viimaks N120 lihvpaberiga üle. Tuli jutuks ka, et kui nt puutükil   pitskruvi jälg, siis saab seda ära külma veega. Kastad pintsilga jäljendile ja ootad. Ei mingit kuumapuhurit, mitte n
Kujutis
9-10.02.2019 nädalavahetuseks plaan seigelda, näha võimalikult palju. Stardime kohe, kui pannikad kõhus ja asjad koos. Seekord sihiks siis meie kodukohast Revelist ülespoole sõita, kella kahe suunas ja sealt põhja ja lõpetada läänes. Kilometraaze ei taha koguda, pigem panustame väikelinnadele ja huvitava nimedega kohtadele. Alustasime reisi Mazameti. Huvi tekkis seepärast, et keegi interneedumis kohe üldse ei soovitanud sinna minna, väga kriminogeenne ja mitte midagi pole teha. Ikka see, mis keelatud, pakub huvi. Ausalt, need kommenteerijad võiks silmad lahti teha. Leidsin seal vägagi huvitava koha, nimelt Passarelle. See on selline koht kust saab jalgsi mäe otsa ronida ja siis ühelt mäelt teisele mäele mööda rippsilda minna. On ju põnev! Ja see veel täiesti tasuta. Ja milline vaade! Autole hääled sisse ja Albi poole teele. Albi pidi olema kohalik Veneetsia. Ja nii oligi. Kuna ilm oli ilus, siis vaade linnale ka ilus. Sild, mis ehitatud pea 500 aastat tagasi, toimi
Kujutis
8.02.2019 reede, marketrii tund Jõuan kooli varem, no umbes 7 minutit ja õpetaja küsib ”Noh, magasid sisse?” Oot mida, mõtlen ma. Tuleb välja, et õpetaja ootab meid ka reedeti kell 8. Õnneks oli mul enda kaitseks tunniplaan kotis ja seal märgitud, et 9. No pole hullu, üks reede veel ees. Tunnis peame tegema endiselt rukkikõrtest kella. No küll minu kell on lohakas, saan korduvalt õpetaja poolt märkusi ”Ära kiirusta”. Et kell valmis saada, võtan nädalavahetuseks kella koju.
Kujutis
4-7.02.2019  kas tõesti juba varsti nädal läbi? See koolinädal on läinud kuidagi eriti kiirelt. Meil sellest nädalast uus tunniplaan ka. Ärge arvake. et koolipäevad lühemaks tehtud, ei, sugugi mitte. Rohkem marketrii tunde restaureerimistundide asemel. Saab äkki oma kella ka valmis, eks näis. Ausalt öeldes hakkab vaikselt koduigatsus tekkima, õigemini igatsus Eesti, enda juhendaja, päris oma kursakaaslaste ja oma õpetajate ja isegi töö vastu. Koolis on lahe ja nii palju tahaks juurde õppida aga ei jõua ju. Saaks oma tooli kokkugi liimitud, tahvli ära lakitud ja kella valmis. Täna siis lõpuks 2 tooli koos. Sai aretatud ikka igasugu kinniteid. Siin me liimime kalaliimiga. Kuivamisaeg vähemalt 48h. Õpetaja ütles, et muidu väga hea liim aga vajab pikka kuivamisaega. Tahvlit saan igakord üle lihvida, sest iga kord on minu tahvlil miskit viga, kord ebemed, siis kraapsud, siis olevat ma veel halb piloot ka-näha pidurdusjälgi ja koha pealt ei saa ka ühtlaselt minema. Kell
Kujutis
04.01.2019  koolipäev. Täna saime proovida vahaga parandustöid teha. Kui nüüd pole tõlkes kaduma läinud, siis meie õpetaja ei soovita kasutada Liberoni vahapulka, halb viimistleda ja hiljem kui nt klient kodus puhastab, siis ajaga kulub. Siin koolis on vaha, mis kokku segatud kriidist?, Karnauba vaigust? ja mingist pulbrist, mis annab tooni. Tükid on kõvad ja lihtne sulatada tinutuskolviga, kuivab kiiresti ja lihtne hiljem shellakiga üle viimistleda. Ebatasasused kaabitakse maha ja lihvitakse kas N400, N600 lihvpaberiga üle. Kolvi temperatuur ca 80 kraadi. Tõesti mugav kasutada. Lihtsam kui seni olen kasutanud. Väike nipp ka kuidas pingutada detaili kui detail on kumer
Kujutis
Käes on jälle " Raju reede" ...Nii tahaks Merlyn Uusküla laulu laulda... Plaan oli sõita kindlasti Andorrasse, aga olime valmis, et äkki ei saa. Sest Prantsusmaal on, nii, et kui lumi maas, no nii ca 2cm, siis kerge paanika. Ja kui veel peaks lund mägedes alla sadama, siis tee lihtsalt pannakse kinni. No kui ei saa, siis ei saa, läheme Hispaaniasse 😊 Mõtlesime algul vältida suuri kiirteid, aga aeg tagus jalaga takka. Oli soov jõuda esialgu väikesesse linnakesse Mirepoixi. No oli ikka ilus linnake. Päike tuli ka välja, ilm oli nii soe, et mõni oli  lausa  T -särgi väel (eestlane, meie seast). Igas linnakses on "kirik keset küla" ja neid me ka alati vaatame, astume sisse, kui saab. Ausalt öeldes enam midagi uut ei ole, suht sarnased nad kõik. Aga ilusad ja sajandite vanused. Ja neis on ikka see miski mida ei saa kirjeldada Sihiks oli jõuda meie ööbimise kohta Le Techi, mis guugelmäpsi järgi asus lähedal Andorrale, no mis see 176 km ikka sõita on. Öö