Kesk-Püreneed, Lõuna Prantsusmaa, Revel

31.01.2019   terve päev restaureerimise klassis Hommikul enne kooli jõudmist, võtsin julguse kokku ja hüppasin enda elamise kõrval asuvast töökojast läbi. Olen sealt juba ca 2 nädalat mööda jalutanud aga ei ole julgenud sisse minna. Sisse astudes, vaatasid nad mind kui totakat, punastes pükstes võõramaalane. Aru ei saa mida tahab. Nii palju siis saime aru, et mina käin koolis ja õpin seda ametit, mida nemad seal töökojas teevad. Küsisin, kas neil on olnud eestlasest praktikanti-„pole kuulnudki“ Mul jäi kuidagi mulje, et meie omadest on seal varem oldud. Aga eks keelebarjäär teeb oma, keegi miskit aru ei saa. Ütlesin head aega ja kooli ma tõttasin. Oli siis seda jama vaja… Jätkan ikka veel oma tahvlit kivipulbriga hõõrumist. Õpetaja ütles, et millegipärast laigud, ei sobi. Täna lihvisin lihvpaberiga plaadi üle N 240-ga. Peale lõunat peaks saama hakata viimistlema, eks näis. Olen seda juttu juba korduvalt kuulnud. Vahepeal sai siis tooli käepidemelt tüübel maha saetud, mis ei

30.01.2019-marketrii tund. Täna on meil pikk koolipäev 8-17ni. Alustame kella tegemist. Õpetaja tõi meile 30 x 30 cm kella tooriku, mille peale me siis hakkame tegema kõrtest ilusat põhja. No ma vähemalt loodan, et ka mul tuleb see ilus ja kannatab kodus mälestuseks seinale riputada. Tehniliselt on kella nurgad nn päikesekiirte stiilis. Esmalt diagonaalile kõrs ja siis ümber selle hakkame kleepima ülejäänud kõrsi. Jube piinlik, et endal ei ole töövahendeid kaasas (lennukisse poleks saanud, mul on käsipagas). Alustan kõige pealt nurgad ja hiljem sisu. Oluline, et kõrred oleks triigitud ja läikivad. Liimi pigem vähem, kui palju. Ja see tööpulk, nende keeles binjöö või bunjöö 😉  Seekord õnnestus meil näha eebenipuust spooni tegemist. Siin on muide üldse väga palju erinevaid puuliike, mida katsuda ja näha Päeva teine pool on meil restaureerimise klassis. Siin igale erialale oma õpetaja, eraldi klass. Kõik muide käivad koolis tööriietega ja kõigil o

29.01.2019-restuareerimise tund Ikka ei saa veel oma tahvlile viimistlust hakata tegema. Veelkord kivipulbriga üle. Õpetaja poolt antud tool lahti võetud. Käetoed olid puupunnidega ühendatud. Kui kätte ei saanud, võis läbi saagida. Hiljem puurisime läbi. Algu väiksema dm puupuuriga, hiljem metallpuuriga sobiv avaus vastavalt puutüübli suurusele. Kõikidelt detailidelt sai eemaldatud liimijäägid Laponiidiga. Jube hea eemaldusvahend   ikka küll. Täna pärastlõuna vaba. Ruttu bussi peale, et vaba aeg ära kasutada. Soov jõua Toulouse linna. Koolipäevad on suhtelised pikad, eriti kolmapäev, kus kool on 8-17ni. Meil on 3x nädalas kool kella 17-ni ja 2x nädalas kella 12-ni, vähemalt praegu. Täna tegelikult toodi meile uus tunniplaan. Järgmisest nädalast hakkab meil 3x nädalas marketrii tund. Mulle meeldib, saab äkki isegi kella valmis ja õpetaja oskab inglise keelt 😉 Toulousis sajab, ja mitte vähe. Ausalt lootsin, et siin lõunamaal on päike ja soojem, no oma 10 kraadi ikka. Aga

28.01.2019 kool, kell 10 Täna veel üks kord plaadile pimskivipulber. Õpetaja tõi tooli, 20saj. Ülesandeks eemaldada ühenduskohtadelt puupunnid. Esimene variant-tömbi otsaga nael, haamer. Natuke liikus,kuid välja ei tule. Teine variant-akutrell. Puidupuur, diameeter peab olema august väiksem.  Puurimist alustada väljastpoolt, sest kui otsik tuleb valest kohast välja, ei ole seda näha. Nii me ei kahjusta tooli ilmet väliselt. Tooli osad lahti võetud. Alustasime tapikeelte puhastamist. Selleks võtsime sooja vett,pintseldasime tapikeelele ja panime peale Laponiiti, võib kasutada ka tapeediliimi, aga see pole looduslik ja võib kahjustada puitu. Laponiidiga ohutum. Kile tapikeelele peale ja 20 minutit ootamist. Peitliga puhastamist nad väga ei poolda, ohtlik, võib kahjustada puitu. Liim eraldus suurepäraselt spaatliga, ei mingit kaapimist.  Tapipesad sai puhastatud ainult peitliga. Toolisarjal murdus pisike tükike, see liimiti kokku kalaliimiga ja kinnitati teibig

26 ja 27.01.2019  laupäev, pühapäev- ringi tuuritamise päev Hommikul peale eestipärast hommikusööki ehk siis pudru kõhtu ja minek. Sooviks jõuda randa, mis asub Revelist ca 140 km kaugusel. Otsustasime minna mööda külavaheteid. Mis neid kiirteid ikka sponsoreerida. Tahtsime teada, kas on võimalik kihutada käänulistel, mägedevahelistel teedel jamesbondilikult 160-ga. Loomulikul mitte, keskmine kiirus oli 65 km/h. Sõit algas Revelist rendiautoga. Kahju, et ilmataat meie poolt ei olnud, oli tihe udu, nähtavaus ca 25m. Tee kulges üles mägedesse ja all. Esimene linnake, kui nii võib neid nimetada oli Carmazzes. Ega seal midagi vaadata polnud, Tripadvisor soovitas ka teisi linnakesi. Järgmine linnake Saissac. Siin linnakeses oli ilm ka juba ilusam, päike paistis. Linnake oli kõrgel mäe otsas. Otse sõiduteel avanes vapustav vaade linnale. Edasi suundusime Montolieu linnakesse. Siin hakkasid silma kaktused, neid oli vist igas hoovis.Linnas peatust ei teinud, oli selline vaikne ja mitte

25.01.2019 kooli kell 9 Täna siis sama tund mis eile. Jätkame oma kivipuru hõõrumist plaadile. Ausalt, ma ei saa aru, kaua või kui palju ma seda tegema pean. Küsida ka ei saa, sest õpetaja ei oska seletada inglise keelt nii palju. Klassis meil küll noored aga ka nende inglise keel on puudulik. Ma arvan, et meil Eestis oskavad noored ka rohkem prantsuse keelt kui nemad siin inglise keelt 😉 Samal ajal kui plaat kuivab, siis peseme pisidetaile. See siis meie tänane koolipäev, kell 12 ja kool läbi, esmaspäev jälle. Juhuu, pikk pärastlõunane vaba, õigemini esimene vaba päev. Tore, kui kaasa toob rendiauto Toulousist. Siin ei saanud keelebarjääriga hakkama. Muide autorent on suht kallis, ca 50 eur ööpäev, lapse turvatool 10 euri ööpäev. Aga no auto on ka nunnu, uus Citroen 3. Egas midagi, tööriided nurka, laps ja mees ja teised kursakad peale. Neil . aimugi, mi sees ootab, lihtsalt sõitsin neile järele ja palusin neil kaasa tulla. Õnneks on nad nii toredad, ei hakka vastu ja on